Blogi
Uus harjumus 21 või 66 päevaga? Valik on sinu.
Miks on nii, et kuigi unistamine tundub nii ahvatlev, on eesmärkide elluviimine nii vaevarikas ja paljudel juhtudel entusiasm raugeb? Oma coachingu praktikas puutun selle teemaga tihti kokku ja võin väita, et unistuste (muutuste) elluviimine ei ole mitte midagi muud kui uute harjumuste kujundamine. See on tegevus, mille edukad inimesed on endale lihtsalt selgeks teinud ning mida nad järjepidevalt teevad.
Miks on unistuste/muutuste elluviimine nii keeruline?
Üks peamisi põhjusi on meie aju ehitus. See on ühesehitatud selliselt, et teeksime harjumuspäraselt neid tegevusi, millega meie keha ja meel on harjunud. See võtab ajult kõige vähem energiat, meie kehalt kõige vähem jõudu ja on keha toimimise suhtes (aju efektiivse toimimise vaatenurgast) kõige säästlikum viis.
Mis rolli mängib meie aju muutusteptosessis?
Inimese aju on meie keha üks kõige imelisemaid osasid – seda on uuritud ja uuritud, kuid siiani on meil veel palju seda, mida me inimese aju kohta ei tea. Mida aga me teame on see, et meie aju ülesehituse võib laias laastus jagada kolmeks: roomaja ajuks, limbiliseks süsteemiks ja uus ajuks ehk neokorteksiks.
Roomja aju üks peamiseid funktsioone on tagada meie ellujäämine. See aju osa vastutab meie füüsilise heaolu, järglaste saamise ja turvalisuse eest. Roomaja aju toetab meie eksisteerimist läbi füüsiliste aistingute ja instinktide, et me teaksime, milliseid otsuseid teha (nt. näpu tulle panemisel tekkib instinktiivselt vajadus see sealt eemaldada).
Limbilise süsteemi ehk emotsionaalse aju üks peamiseid funkstioone on tagada meie emotsionaalne heaolu. See aju osa talletab meie mälu koos kogemuste, harjumuste ja teadmistega ning reguleerib seda, millal meil tuleb uni ja kaua me ärkvel oleme. Lisaks sellele reguleerib limbiline süsteem ka meie soove ja vajadusi ning ka seda, kas ja kuidas me tunneme armastuse tunnet.
Limbilisel süsteemil on meie igapäeva toimimises väga suur roll, sest siin asub lisaks kõigele eelnevale ka üks väga oluline aju osa, mida nimetatakse basaalganglioniks. Basaalganglion on sõna, mis võib kõlada natukene võõra ja keerulisena, kuid lihtsalt öeldes on just basaalganglion see, mis vastutab selle eest kui motiveeritud me oleme erinevaid tegevusi tegema, sh muutusi ellu viima. See on koht meie ajus, kus reguleeritakse dopamiini kogust meie kehas ning kus talletuvad kõik meie harjumused, nii head kui halvad.
Uus aju ehk neokorteksi üks peamiseid funktsioone on tegeleda mõttetöö, visualiseerimise, planeerimise, loomise ja loominguga. See on aju osa mida tihti nimetatakse inimajuks, kuna teistel imetajatel see lihtsalt puudub. Uus aju üks põnevamaid funktioone on see, et ta aitab meil luua visuaalse pildi sellest, mida me soovime, tahame või ihaldame. Kui meie limbiline süsteem vastutas meie soovide ja vajaduste rahuldamise eest, siis just uus aju on see, mis aitab meil unistada ja näha visiooni sellest, mida me soovime.
Teades, et roomaja aju tagab meile füüsilise ja limbiline süsteem emotsionaalse heaolu ning neokorteks vastutab tuleviku visiooni eest, kuidas me saame oma aju tööle panna selliselt, et muutusi senisest enam efektiivsemalt ellu viia?
Mida teha selleks, et muutusi ellu viia?
Muutuste käivitamine ja uute harjumuste loomine algab teadvutamisest, et midagi on vaja muuta. See teadvustamine võib tulla inimese sisemisest soovist viia ellu muutuseid, kuid see võib tulla ka väljaspoolt, teistelt inimestelt. Selleks aga, et muutuseid ellu viia, on vaja stiimulit, mis selle käivitaks. Olgu siis selleks sisemine või väline stiimul.
Enne kui inimene ei ole teadlik, millised on tema hajumused nii mõtlemise, käitumise kui otsuste tegusemisel, ei ole tal võimalik muutusi ellu viia. Selleks, et muutusi ellu viia, peab inimene olema teadlik oma harjumustest.
Üks, võib-olla kõige lihtsam, strateegia harjumuste muutmiseks ja soovitud tuleviku saavutamiseks on Corley kolme etapiline muutuste strateegia: unistamine, eesmärkide seadmine ja uute harjumuste kujundamine.
- Unistamine – see on muutuste elluviimise juures minu arust kõige mõnusam ja magusam osa, sest siin ei ole ühtegi piirangut. See on SINU unistus ja sina võid selle kujundada just selliseks nagu soovid. See võib olla nii suur ja võimas, et võib sind ennastki alguses ehmatada.
- Eesmärkide püstitamine – see on plaanide seadmise etapp, kus tuleb kirja panna kõik need tegevused, mida on vaja teha selleks, et oma visioonini jõuda, sh. kus, millal, kellega, mida ja kuidas?
- Uute harjumuste kujundamine – selleks, et jõuda oma visioonini, on iga eesmärgi juurde vaja luua lihtsaid, igapäevaseid harjumusi, mis sind toetaksid.
Erinevate teaduslike uurimuste alusel (Wood&Neal, 2007) võib öelda, et lihtsamate harjumuste muutmiseks kuluv aeg on ca 21 päeva. Suuremate või nö elumuutvate harjumuste muutmiseks on vaja ca 66 päeva.
Lihtsamaid muutuseid oma elus on võimalik saavutada juba 21 päeva möödudes – kas see pole mitte põnev?
Inimese teadlikkuse suurendamine ja eesmärkide püstitamine on just need, millega tegeleb viimasel ajal väga palju populaarsust kogunud lahenduskeskne coaching.
Läbi võimsate küsimuste ja professionaalse kuulamise, aitab coach inimesel keskenduda tema jaoks olulisele teemale, leida lahendused ja püstitada konkreetsed eesmärgid, et jõuda oma visioonini.
Hea coach suudab hoida vestlust positiivses mõtteraamis ja käivitada oma klienti selliselt, et sisemine motivatsioon, inspiratsioon ja tahe muutuksid käega katsutavaks reaalsuseks.
Coachi juures käimist võib võrrelda juuksuri juures käimisega – kui harjutada siis võiksid ju inimesed mitme peegli ja kääride abil ka endale soenguid lõigata, kuid millegipärast on juuksuri juures käimine kordades mugavam ja mõnusam. Samamoodi on coachi juures käimisega – sa võiksid ju õppida ka endalt küsima väga võimsaid küsimusi aga kas see tulemus on sama kui professionaalse coachi juures käimine?
Uute muutuste elluviimine on oluliselt efektiivsem, mõnusam ja nauditavam kui teha seda koos professionaalse coachiga, kes oskab küsida võimsaid küsimusi ja aitab sul muuta oma visioon reaalsuseks.
Coach ja koolitaja